Tõustandard

Kehtiva FCI Akita tõustandardi leiate inglise keelsena siit.

Alljärgnevalt eestikeelne, seletavate piltidega tõuomaduste kirjeldus.

ÜLDILME

Karvkatte värv ning seisukord mängivad suurt rolli selles, mida me nimetame üldilmeks. Samal ajal on peamise tähtsusega aga AKITA kehaehitus ning struktuur. Tema kasv ning proportsioonid peavad jääma standardi piiridesse. Lisaks kindlaks määratud kehakujule ja temperamendile nõutakse AKITAlt ka muid omadusi. Tema kõrvad peavad olema õige nurga all nii eest kui külje pealt vaadates. Kaela hoiak peab väljendama jõudu. Selg peab olema sirge, tagakeha (lanne) tugev. AKITA saba peab olema kaunilt rõngas. Õige kujuga sabal on oluline roll koera väärikas väljanägemises. Jäsemed peavad olema õiges proportsioonis, õige nurga all ja korrektses asendis. Liikumatu koer peab väljendama üheaegselt kindlust ja väärikust. Samas on siiski soovitav, et kutsikad ja noored koerad näeksid välja rõõmsad ja süütud. Emastelt isenditelt nõutakse graatsilisust ja naiselikkust.

Pea, kõrv (22, 23)

silm, nina, koon ( 1, 2, 3)

pointe du sternum (4)

rindkere (5)

õlavars (9)

küünarvars (6)

ranne (8)

kämmal, varbad (7)

kõrgus, kehapikkus, rinna sügavus (K, P)

kael, selg, lanne, saba, (18,19,20,21)

sabajuur (17)

puus (16)

pointe discium (15)

reis (14)

säär (13)

kand (12)

pöid (11)

varbad (10)

PEA

Pea iga osa kuju peab kaasa aitama  majesteetlikkuse, väärikuse ja lihtsa ilu väljendamisele. Pea asend ja tasakaalustatus mängivad suurt rolli  tervikmulje loomises.

AKITA kõrvad on mittevõrdkülgse kolmnurga kujulised otstest kergelt ümarad. Kui kõrvad asetsevad liiga kõrgel kolju peal, on nad liiga lähestikku. Kui kõrvad kinnituvad liiga madalale, nimetatakse  nende asendit AKanzashi Mimi (1*) (tähttähelt: dekoratiivsete juuksenõelte kujulised kõrvad). Sellised kõrvad on suunatud pigem külje peale või väljaspoole, kui ette (lennukis kõrvad). Ideaalkõrvade puhul läbib kõrvatipust lähtuv ristjoon kõrva alumist osa keskkohast.

Silmade kuju ja ilme väljendab koera iseloomu ja avaldab olulist mõju üldilmele, mis on kuninglik ja väärikas. Silm on sellise mittevõrdkülgse kolmnurga kujuline, mille pikim külg on horisontaalne. Silma sisenurk on sügav ja välislau joon ei lõpe silma välisnurgaga, vaid ulatub kõrva alla. Kui silmad asetsevad liiga lähestikku, annab see AKITAle väga  range ja kahtlustava ilme. Kui silmad paiknevad teineteisest liiga kaugel, puudub ilmes arukus. Silmade värv peab olema tume. Heledad silmad vähendavad AKITA kuninglikkust.

Pea külgvaates. Horisontaali suhtes moodustab kõrv  teravnurga. Ideaalnurk (joonisel keskel) on enam-vähem paralleelne kaela nurgaga. Kui nurk on liiga suur, s.t. kui kõrvad on liiga kikkis, puudub koeras ilmes keskendumus. Vastupidisel juhul, kui nurk on liiga terav, muutub looma ilme melanhoolseks ja selles napib elurõõmu.

Ninajoon peaks olema enam-vähem paralleelne kolju (otsmiku)joonega. Koonuotsa nurk peab olema mõõdukas. Koonu esiosa sügavus ning otsmiku kuju on AKITA pea kaks kõige olulisemat elementi. Silmade vahel peaks olema sügav kurd, mis ulatub piki koljut tahapoole, kuid ei kurruta otsmikku. Kui mokad(huuled) ulatuvad liiga kaugele taha, jääb koeral vajaka väärikusest, mis on jaapani tõugude puhul oluline iseloomujoon.

Koonu struktuur eestvaates. Ametlik standard kirjeldab koonu kui jõulist ja keskmise pikkusega, peapoolt otsast jämedat ja ninaosast mitte ülespoole hoidvat. (mõõduka pikkusega ja tugev; peapoolt lai; otsast kahanev, aga mitte terav); huuled kokku surutud. Ülahuul peab olema pingul ja tugev, mitte rippuma ega eenduma. Halvasti (isegi ainult vähesel määral) istuv ülahuul rikub ära koonu õige väljanägemise.

Kõige üldisemalt võib koonu kuju kirjeldada joonisel kujutatud kolme tüübi abil: ümar, kandiline ja kolmnurkne. Kolmnurksel  koonul jääb puudu täidlusest, ninapealne (ninaselg) on kitsas ja jääb mulje, et midagi on puudu. Ülahuul on samuti rohkemal või vähemal määral lõtv. Ka kandilist koonu nimetatakse Hakoguchi (2*). Sageli pole kandilise koonuga koera põsed kena kujuga ja tal kipuvad olema rippuvad huuled, mis annab koonule väga pehme ja lodeva väljanägemise. Ideaalkoon on ümara kujuga, andes näole klassikalise täiuse ja soovitud ilme ilma, et näojooned tunduksid lõdvad või rippuvad.

KEHA, PROPORTSIOONID JA KEHAHOIAK

Külgvaade. Kehaosade jooned ja nurgad harmoniseeruvad  üksteisega ja on korrektsed. Selles asendis on hästi nähtavad pea ja kaela nurk, sirge selg, jäsemetele kohane asend ning kaunilt rõngas saba hoiak. Turja kõrguse ja rinna sügavuse õige vahekord on 10:5, turja kõrguse ja keha pikkuse suhe on 10:11. Jäsemed peavad olema üksteise suhtes paralleelsed nii eest- kui külgvaates.

Eestvaade. Olulised pea, kaela, rinna, õlgade, õla-ja küünarvarte ning kämmalde proportsioonid, kuju ja struktuur. Märkame jämeda ja musklis kaela, kaunikujulise pea, arenenud rinna ja tugevate, kogu keha kandmiseks võimeliste eesjäsemete vahelist harmooniat. Küünarnukkide asend peab olema õige, küünarvarred  peavad olema ümarad päkad paksud ja varbad selgelt eristuvad. Küünarvarte vahekaugus peab olema õige. Kui küünarvarred on kas liiga laiali või liiga lähestikku, annavad nad koerale halva  kehakuju. Liiga kerge või jämeda luustikuga küünarvarred või lamedad varbad viitavad jõu puudumisele.

Tagantvaade. Tuharate asend ja struktuur ning suhe tagajäsemete laiusega on väga olulised. Tuharalihased peavad olema hästi arenenud, et nad tunduksid robustsed ja jõulised. Tagantvaates peavad tuharad olema sirged, mitte hoidma sissepoole (O-jalg) ega väljapoole (x-jalg). Sirged, aga kokku surutud tuharad pole samuti soovitavad. Kõik need kolm viga annavad märku nõrkusest.

JÄSEMED

Eesjäse külgvaates. Esikäpad peavad suutma kanda massiivse pea, tugeva kaela ja võimsa rindkere raskust võimaldades samas kiireid liigutusi kõikides suundades. Käppade luustik koosneb scapulast (rangluu), humerusest (õlavarreluu), radiusest ja ulnast (küünarluud), randmeluudest, kämbla- ja varbaluudest.  Ranne peab olema hästi painduv ja õige kaldega, et taluda koera raskusest tingitud lööki, kui käpp maad puutub.

Tagajäse külgvaates. Tagakäpad annavad edasiliikumiseks vajaliku jõu ja tõuke. Nende luustik koosneb femurist (reieluu), tibiast ja fibulast (sääreluud), kannaluudest ning pöia-ja varbaluudest. Nagu eesjäsemete, nii ka tagajäsemete puhul on oluline õige asend ja nurk.  Käpa õige ehitus nõuab tugevaid, sitkeid ja heas seisukorras muskleid. Seega, nii ees- kui tagajäsemed peavad olema kompaktsed, sirged ja painduvad paksude päkkadega.

SABA

AKITA saba väljendab ühtaegu nii väärikust kui ilu. Ta peab  olema silmatorkav ja piisavalt rõngas. Õige pikkusega saba peab sirges asendis ulatuma kannani. Lühikesed saba ei keerdu piisavalt , liiga pikad sabad aga kipuvad otsast sirgu vajuma. Esineb erinevaid saba tüüpe, vasakule rõngas, paremale rõngas, selliseid, mis moodustavad täisringi (Taiko Maki) ja spiraalseid. Aga isegi ühe ja sama tüübi siseselt  pole sabad identsed. Osa on väikesed ja liiga tugevalt rõngas, teised on külje peal vastu koera keha. Ühte osa sabasid, mis pole piisavalt rõngas, nimetatakse Nage-O (3*). AKITA ideaalsaba on püsti ja ellipsikujuline. Selline ellips, mis on paralleelne teiste keha nurkadega, eriti kaelaosaga, pakub väga meeldivat ja esteetilist vaatepilti. Kõrgele kinnituv, vormikas ja kaunilt keerdus saba ning sirged, ettepoole suunatud kõrvad on kaks AKITAle kõige iseloomulikumat tunnust. Sirge saba on aluseks diskvalifikatsioonile.

KARVKATTE TIHEDUS JA VÄRV.

Esimene asi, mis näituseringis ilusat koera vaadates silma hakkab, on tervikmulje ja karvkatte värv. Üldmulje tekitamisel on karvastikul täita oluline roll. AKITA karvkate koosneb kolmest kihist.  Karm kattekarv on kõige pikem. Lisaks on veel lühike karm karv ja pehme aluskarv. Kõikide kolme kihi olemasolu on tähtis, et koera kasukas oleks korrektne.

Karva värvid on punane, must, seesam ja valge. Käesoleval ajal on näitustel kõige sagedamini esinevad värvid punane, must ja valge. Teised värvid on haruldased. Kõik ülejäänud värvid peale valge peavad olema toonis vastavalt URAJIROle (4*) (valge või  valkjas karv koonu külgedel, põskedel, lõual, kaelal, rindmikul, kehal ja sabal ning käppade sisekülgedel.). Eelistatuim värv on elegantne, puhas ja selge. Karvastik peab lisaks oma omadustele ja värvitoonile olema heas seisukorras mis puutub selle tihedusse ja väljanägemisse. Pealegi võib karvkatte seisukord muuta karva värvust ja samuti mõjutada koera kui terviku hindamist.

1*) Kanzashi Mimi - tähttähelt:dekoratiivsete juuksenõelte kujulised kõrvad.

2*) Hakoguchi - kasti-kujuline suu.

3*) Nage-O - saba, mis pole piisavalt rõngas.

4*) Urajiro - valge või valkjas karv koonu külgedel, põskedel, lõual, kaelal, rindmikul, kehal ja sabal ning käppade sisekülgedel.